Kimalastele taimesegu "Nectar party"

Spetsiaalne segu kimalastele.
Paljude õitsvate taimede jaoks on vajalik tolmeldamine, mida teevad mesilased ja kimalased, aga kuid neid on vähe, siis seda probleemi saab lahendada nn „lillepakkumise“ abil, millest neil on raske keelduda:
1. Melilotus albus - Valge mesikas "Melba" 15%
2. Sinapis alba - Valge sinep "Andromeda" 5%
3. Borago officinalis - Kurgirohi harilik 5%
4. Fagopyrum esculentum - Tatar "Panda" 10%
5. Anethum graveolens - Till "Hanak" 3%
6. Trifolium incarnatum - Punane ristik "Opolska" 10%
7. Brassica napus annua L. ssp. oleifera - Suviraps "Lucas" 4%
8. Phacelia tanacetifolia - Harilik keerispea, Koriander "Aroma", Saialill - 10%
9. Lepidium sativum L. - Kress-salat "Mega" 2%
10. Brassica napus var. napus - Suviraps "Ovce" 1%
11. Phacelia congesta - Kuhik-keerispea "Fiona" 2%
12. Teised kultuurid: %.

* Kimalased-tolmeldajad.
Nagu kimalasete perekonna kui ka herilaste perekonna esindajad elavad vaid ühe suve. Kevadel hakkab talvitunud ema otsima pesaehituseks kohta. Mahajäetud hiireurg või muu, oravapesa, lindude pesakast – kõik on selleks sobivad.
Kimalased rajavad pesa nii, et miski ei sõltuks ilmastiku kapriisidest: temas oleks sobiv mikrokliima. Kui väljas on külm, siis kimalase pesas on temperatuur 10-15 kraadi kõrgem, aga kui väljas on väga palav, siis urus on jahe. Vooderdades pesa seest kuivade rohukõrtega või samblaga, teeb emakimalane selle sisse vahast ümmarguse kärjealgme. Sinna paneb ta veidi toiduvaru (õietolmu ja mee segu) ja muneb mõned munad. Siis kaanetab ta kärjekannu kinni, seejärel ehitab järgmise. Selle ajaga on esimeses kannus koorunud vaglad. Kui nad on ära söönud toidutagavara, närib emakimalane kannule ava, kustkaudu ta vaklu toidab.
Pooleteise- kahe nädala pärast teevad vaglad endale ovaalse siidja kookoni ja muutuvad nukuks. Nukkudest kooruvad väiksed töökimalased, kes koheselt asuvad tööle: koguvad toitu ja toidavad sellega vaklu. Kärjestruktuuri, nagu meslastel ja herilastel, kimalastel ei ole. Vanad kookonid on korrapäratult paigutatud pesa põhja ühe reana. Need on meevarude hoidmiseks.
Suve teisel poolel ilmuvad pessa ka täielikult arenenud suured emakimalased (tulevased emad) ja isakimalased. Suve lõpuks on suurtes pesades kuni 500 kimalast, kuid selliseid pesi kohtab harva. Sügisel surevad vana emakimalane, isased ja töökimalased ära, aga noored emakimalased jätavad kodupesa maha ja hakkavad otsima talvist peidupaika mullas, sambla või põhu sees või siis mõnes muus sobivas kohas.
Kevadel moodustab igaüks neist omaette pere. Kimalased ei nõela nii valusasti kui mesilased ja herilased. Seepärast ründavad nende pesasid sageli hiired, mägrad ja rebased ning söövad kimalaste mett, vastseid ja nukke...
Kimalased toituvad nektarist ja õietolmust. Selleks et saada vakladele toitu, peab iga kimalane külastama tuhandeid õisi. Töökimalastel ja emal on tagajalgadel õietolmu kogumiseks spetsiaalne aparaat: see koosneb „korvikesest“ ja „harjakestest“. Kehale sattunud õietolmu kannavad kimalased õielt õiele ja tolmeldavad nii taimi. Kimalase alumine lõug ja suised on on tugevasti välja venitatud ja moodustavad imikärsa. Kimalase imikärss on pikem kui teistel liigikaaslastel ja tema kaudu saab magusat nektarit kätte ka sügava ja kitsa õiekrooniga taimedest.
Kimalane on väga kasulik putukas-tolmeldaja: nende pesasid tuleb igal juhul kaitsta. Seal, kus neid ei ole, väheneb taimede saagikus. Eriti suur tähtsus on neil ristiku tolmeldajatena.
Kimalased töötavad väga kiiresti ja samal ajal lendavad nad nektarit koguma iga ilmaga, isegi vihmaga.
Kui Austraalias hakati ristikut viljelema, siis õitses ta seal hästi, kuid seemet ei saadud. Nii kestis see seni, kuni Euroopast toodi tolmeldamiseks kimalasi (ristik on väärtuslik söödataim kariloomadele). Kimalaste hulk väheneb pidevalt. Kaksteist liiki, keda leidub Euraasias, on kantud "Punasesse Raamatusse".

* Rohkemgi veel, luuakse spetsiaalseid kaitsealasid kimalaste tarvis. Nende tehispesad pannakse kuni 1,5 kõrgusele maapinnast, mõnikord aga veega täidetud kaussi. Miks?
Tuleb välja, et kimalastel on keerulised vastastikused suhted sipelgatega, sest need metsasanitarid- armastavad röövida. On täheldatud, et kimalase pesade ümber pole üldse rohtu. Kimalased koristavad need spetsiaalselt ära, sest iga rohukõrs võib olla sillaks, mida mööda saab ligi sipelgate armee, kes sööb nii vastseid ja mett – ja see on kogu kimalasepere hukk...

Mesilastele kasuilik taimede segu: https://seemnemaailm.com/et/mix-for-honeybees.html

NB! Võimalik on ette tellida 5,0 kg.